Loomulike monopolide tegevuse riiklik reguleerimine

SISSEJUHATUS

Käesolevas töös uuriti loomulike monopolide tegevuse reguleerimist. Tuletati meelde monopoli ning

loomuliku monopoli mõiste. Leiti loomulike monopolide reguleerimise eesmärgid ning avalike monopolide regulatsioonid. Töös uuriti organit, kes reguleerib Eestis monopole ning tuuakse välja reguleerimise probleemid. Esimese osa lõpus räägitakse ka monopolide ohjeldamise seadusest.

Teises osas keskendutakse päevakajalisele teemale ning näidatakse reaalselt monopoli reguleerimist. Selleks monopoliks valiti AS Tallinna Vesi, sest selle ümber pöörlev segadus tekitab arutelu nii meedias kui ka poliitikute seas. Seda vaidlust uuriti lähemalt ning üritatakse leida ka probleemile lahendus.

LOOMULIKE MONOPOLIDE REGULEERIMINE

Monopoli mõiste

Monopol on turu struktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu toodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopolika.

Täielikult konkureeriv firma on hinnavõtja, aga monopol on hinnakujundaja. See tähendab seda, et ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Siit tuleb välja see, et monopoolse firma nõudlus on samal ajal ka turunõudlus.

Loomulike monopolide reguleerimise eesmärgid

Tunduks nagu oleks monopoli reguleerimine lihtne, võrdsustad hinna piirkuludega ning regulatsioon ongi tehtud. Tegelikkuses see nii lihtne ei ole, sest sellisel juhul saaks monopol kahjumit. Loomulike monopolide reguleerimise eesmärgiks on tasakaalustada riigi huvid majanduse ja poliitika valdkonnas, ettevõtete huvid (ettevõtte juhtimine ja iseseisvus, vajalik tulu) ja tarbijate huvid (tarbijate kaitse monopoli turguvalitseva seisundi kuritarvitamise eest). Regulatsiooniga on võimalik tagada adekvaatne hinnastruktuur ja hinnakujunduse läbipaisvtus.

Efektiivse tootmise kulud – reguleeritud äriühingutel vähendada kulusid sisenditele, piirata kulusid juhtkonna tasude ja muude allikate X-ebaefektiivsust ning võtta vastu uus protsess uuenduste õigeagselt ja tõhusal viisil (Paul L. Joskow).

Efektiivsed toodangu ja investeeringute tasemed – reguleeritav firma peaks pakkuma sellise koguse, mis vastaks tarbijate nõudlusele ning teha investeeringuid, mis on vajalikud selle teostumiseks. Reguleerimismehhanismid peavad arvestama sellega, et erafirmad investeerivad ainult siis, kui see on tulus ning jätkavad tootmist ainult juhul, kui tulud katavad kulusid.

Efektiivsed teenuse kvaliteedi ja toote usaldusväärsuse tasemed – erinevad tasemed teenuse kvaliteedis ning usaldusväärsuses tähendavad ka erinevaid kulusid. Tarbijad hindavad teenuse kvaliteeti ning usaldusväärsust väga erinevalt. Regulaatorid peavad muretsema sellepärast, et regulatsioonidega ei muudetaks kvaliteeti ega ka usaldusväärsust. Sel juhul on eesmärgiks säilitada olemasolev kvaliteet ja usaldusväärsus.

Reguleerimise probleemid

Põhilised probleemid kaasnevad stiimulite ja infoga. Iga reguleerimise vormi puhul on tõenäoline stiimulite kadu. Kui reguleeritakse kasumit, siis pole stiimulit hoida kulusid madalal. Tekib kiusatus lobby-töö järele valitsuses. Igasugune reguleerimine eeldab seejuures vajalikku ning tõepärase info olemasolu.

Kui reguleeritakse hinda, siis peab valitsus teadma ettevõtte sisemisi tingimusi. Tekib 3 probleemi:

  • Infot täpse kulu kohta on raske saada;

  • Monopol võib kulusid moonutada;

  • Reguleerijatel puudub endil stiimul täpse info hankimiseks.

Reguleerimise-nihke probleem: seotud infoga. See puudutab ajavahemikku kulu muutmisest kuni reguleerija poolt hinna muutmiseni.

Eramonopolide või avalike monopolide regulatsioonid

  • Hinnaregulatsioon

Hinnaregulatsiooni tähtsus on olnud tõusutrendis Euroopas. Eriti just tarbijate huvide perspektiivis. Hinnakontroll peaks lubama regulaatoritel kehtestada sellised hinnatasemed, mis indutseerib jaotamise ja produktiivsuse tõhusust.

Joonis 1. Monopol lühiperioodil

Joonisel on näha, et monopolil on võimalik teenida kasumit, olla tasuvuspunktis või saada kahjumit. Monopolil kehtib ka MC=MR kasumi maksimeerimise reegel. Kuna üks reguleerimise eesmärkidest on ettevõttele piisava tulu säilitamine, siis ei saa hinda alandada nii palju, et kogukulutused oleksid suuremad kui tulud. Seda iseloomustab hästi kolmas joonis. Piisavaks ettevõtte tuluks saab nimetada tasuvuspunkti, mis on selgelt näha teisel joonisel. Esimesel joonisel MC=MR, kus viirutatud kast näitab liigset kasumit. Seda kasumit hakataksegi piirama hinnaregulatsiooni abil.

  • Kasumiregulatsioon

Sellisel juhul hakkab reguleerija kasumit piirama või alandama. Seda selleks, et vähendada liigset kasumit ning hoida hinda madalamal, sest tarbijatele meeldivad madalamad hinnad.

  • Koguseregulatsioon

Sel juhu reguleerija reguleerib firma pakutavat kogust ning selle abil muutub ka kasum ning pakutav hind.

Reguleeriv organ

Monopoli reguleerimiseks loodav organ on kutsutud ellu eelkõige selleks, et tagada avalikkus ja tarbijate huvid. Ilma reguleeriva organita on oht, et kogu kasum kulutatakse ära süsteemi ebaefektiivses töös. Reguleeriv organ võib olla, kas valitsuse poolt määratud iseseisev organ või pannakse reguleerimise ülesanne ühele ministeeriumile või ametile.

Reguleerivaks organiks Eestis on Konkurentsiamet. Konkurentsiamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

Amet tegutseb:

  • Konkurentsijärelvalve valdkonnas;

  • Kütuse- ja energia valdkondades;

  • Elektroonilise side ja postside valdkondades;

  • Raudteevaldkonnas raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemisel.

Monopolide ohjeldamise seadus

Monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu, mis lubab tagada universaalteenust pakkuvate ja turgu valitsevate ettevõtete teenuste hinnakujunduses tarbijate õiguse parem kaitse, sai Riigikogus saadikute heakskiidu.

Selle eelnõu kohaselt antakse Konkurentsiametile täielik kontroll kõigi soojatootjate ja suuremate vee-ettevõtjate kehtestavate hindade üle. Selleks töötab Konkurentsiamet välja ja avalikustab hindade arvutamise ühste metoodika nii soojatootjatele kui vee-ettevõtetele.

Poliitikute seas on erinevaid arvamusi. Ühed ütlevad, et monopolidega võitlemine on tühi töö ning tegelikult on selle võitluse tulemus võitlus. Teised ütlevad, et tuleb tekitada turg, kus tekib hind.

AS TALLINNA VESI REGULEERIMINE

Konkurentsiamet saab kehtestada konkreetsed tasud

Energia-, raudtee-, ja ühistranspordi-, side- ning veemajanduse ettevõtjate tegevus omab olulist mõju kogu ühiskonnale ja majandusele, mistõttu on iga riik huvitatud niisuguste regulatsioonimooduste kasutamisest, mis soodustavad majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning pakuvad tarbijaile kaitset monopolide omavoli vastu. Riiklik hinnaregulatsioon toimub (piir-)hinna kooskõlastamise menetluses enne hinna rakendamist ja ettevõtja, mille sisustamine ja rakendamine on Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori pädevuses.

Konkurentsiamet on välja töötanud hindade kooskõlastamiseks metoodikad, milles peetakse silmas järgmisi eesmärke:

  • Tarbijate kaitsmine;

  • Regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtetel jääda majanduslikult ja finantsiliselt elujõuliseks s.o katta jooksvad ärikulud ja finantseerida oma- ja võõrvahendite arvelt vajalikke investeeringuid;

  • Luua ettevõttele piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks;

  • Tagada investoritele vastuvõetav tulu nende poolt investeeritud varadelt ehk vähemalt samaväärse tulu, mida nad saaksid teistelt sama riskiastmega investeeringutelt.

ASi Tallinna Vesi hindade kujunemine

2002. aasta sügisel vaadati vana leping üle ning esialgne järsk hinnatõus asendati laugemaga ning nihutati pikema perioodi peale.

Tariifide kujunemine algse lepingu (sõlmitud 2001.a) alusel:

2001 0% + THI, tegelikkuses ei korrigeeritud hinda THI võrra;

2002 0% + THI, hinda korrigeeriti THI võrra, ehk 6,89% tõus;

2003 0% + THI, tegelikkuses ei korrigeeritud hinda THI võrra;

2004 15% + THI;

2005 15% + THI.

Tariifide kujunemine uue kokkuleppe (sõlmitud 2002.a sügisel) alusel:

2004 10% + THI + seadusemuudatus;

2005 10% + THI + seadusemuudatus;

2006 6,5%+THI + seadusemuudatus;

2007 6,5%+THI;

2008 6,5%+THI;

2009 2%+THI;

2010 2%+THI.

Siit on näha, et uue lepingu, mis on sõlmitud 2002.a sügisel on hinnatõus laugem. See on tarbijate huve vaadates igati soodne samm.

AS Tallinna Vesi hinnatõusuplaan

AS Tallinna Vesi esitas 10.11.2010. Vastavalt sellele tariifitaotlusele tõuseks veehind 3,5 protsendi võrra 2011. aastal, 2,5 protsendi võrra 2012. aastal, 2,6 protsendi võrra 2013. aastal, 2,7 protsendi võrra 2014. aastal ning 2,7 protsendi võrra 2015. aastal.

Kui see hinnatõusuplaan läbi läheks, kallineb kuupmeetri vee hind viie aastaga umbes viis krooni. AS Tallinna Vee teatel on hinnatõusu taotluse esitamise eesmärk tekitada diskussiooni ja dialoogi. Juhul kui hinnatariifide kehtestamise otsustes ei arvestata majanduslikke põhjendusi, vaid lähtutakse poliitilistest huvidest, ei ole välistatud ka kohtutee.

Konkurentsiameti otsus

Konkurentsiamet on seisukohal, et AS-i Tallinna Vesi taotlus ei vasta ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduses sätestatud nõuetele ega võimalda kontrollida, kas ettevõtja poolt taotletav hind on seaduses sätestatud nõuetele vastav. Lisaks ei sisaldanud hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon nõuetele vastavat raamatupidamisandmete eristust.

See otsus tähendas AS Tallinna Veele seda, et nad jõudsid oma eesmärgini tekitada arutelu. Pärast otsust sai laiem avalikkues erinevaid arvamusi eri poliitikutelt ning majadusteadlastelt. Konkurentsiamet on veel seisukohal, et AS-i Tallinna Vesi kasumlikkud on liiga kõrge. Seda järeldati pärast tehtud analüüsi, kus selgus, et tegemist on põhjendamatult suure tulukusega.

Hetkel on olukord selline, et AS Tallinna Vesi tahab kõrgemaid hindu ning Konkurentsiamet on selle vastu, kuna see ei vasta ÜVKKS sätestatud nõuetele. Kindlasti tekib suuremat sorti arutelu selle üle ning tuline võitlus on selle olukorra ainuke lahendus.

KOKKUVÕTE

Teoorias on monopolide reguleerimine lihtne, tuleb vaid vastavad meetodid välja mõelda ja need kasutusse võtta, kuid AS Tallinna Vee näitel on näha, et see nii lihtne ei ole. Põhilised reguleerimise eesmärgid on ettevõttele säilitada piisav tulu ning kaitsta tarbijaid. Eestis on reguleerivaks organiks Konkurentsiamet, kes paneb läbi vastavate seaduste ja meetodite monopolidele piirangud.

VIIDATUD ALLIKAD

Analüüs ja hinnang AS Tallinna Vesi hinnakujundusele. Konkurentsiamet. [WWW] http://www.konkurentsiamet.ee/?id=14642&highlight=tallinna,vesi (1.12.2010)

AS Tallinna Vesi. [WWW] http://www.tallinnavesi.ee/ (1.12.2010)

Depoorter W.F.B. (1999). Regulation of Natural Monopoly. [WWW] http://encyclo.findlaw.com/5400book.pdf (1.12.2010)

E24 majandus. [WWW] http://www.e24.ee/ (1.12.2010)

Joskow L.P. (2005). Regulation of Natural Monopolies. [WWW] http://dspace.mit.edu/bitstream/handle/1721.1/45038/2005-008.pdf?sequence=1 (1.12.2010)

Konkurentsiamet on seisukohal, et AS-i Tallinna Vesi kasumlikkus on liiga kõrge. Konkurentsiamet. [WWW] http://www.konkurentsiamet.ee/?id=14637&highlight=tallinna,vesi (1.12.2010)

Riikliku reguleerimise ja konkurentsipoliitika institutsionaalsed aspektid erandvaldkondades Eestis. [WWW] http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=310997/Eerma_Sepp+22.11.pdf (1.12.2010)

Featured Posts
Recent Posts
Search By Tags